Meelerahufond

Minu meelerahufondil on kaks nime. Viisakas nimi on FIT, mis võiks tähendada vormis olemise fondi. Tegelikult on see aga lühend. Ebaviisakas nimi on F*ck it! fond. Ehk siis minu jaoks on ta eelkõige pikalt saatmise fond. Mida suurem on fond, seda rohkem asju võin pikalt saata ja seega on nende asjade riskid minu jaoks maandatud. Näiteks kui telefon tõrgub, aku läbi ja nett ei tööta, siis võin selle telefoni pikalt saata ja fondi raha eest uue osta. Rõhk sõnal “võin,” sest reaalsuses uue telefoni ostmiseks kas kogun eelnevalt raha või ostan selle igapäevakonto vahenditest. Aga teadmine, et meelerahufondis on selleks alati raha olemas ja ma ei pea kunagi muretsema sellepärast, et mul mingi hetk äkki puuduvad vahendid telefoni ostmiseks, võimaldavad öösel rahus magada. Põhimõtteliselt kui peaksin saavutama finantsvabaduse, siis ka investeerimisfondi võib arvata meelerahufondi osaks – saan ju ka töö pikalt saata… Niisiis meelerahufondi eesmärgiks on minu jaoks maandada võimalikult palju riske.

See tähendab ka seda, et fondi maht on võrreldes teistega ebatavaliselt suur. Paljud targemad inimesed ütlevad, et meelerahufond võiks olla 3-6 kuu elamiskulude suuruses. Mind see aga ei rahulda. Kui mind peaks ära tüütama Eesti kliima või poliitika, siis võiks aastakese kusagil soojal maal energiat koguda. Ma kindlasti pole sellist tüüpi inimene, kes seljakott seljas ostaks ühesuunapileti teise riiki ja ei teaks, kus ta öösel magab või mida sööb. Seepärast võiks meelerahufond olla nii suur, et sellise olukorra ära katta. Arvestan, et fond võiks olla 20 – 25 tuhat eurot. Selle summa eest võiks elada ligi aasta ükskõik, kus maailmas.

Nii suurt summat ei kogu ma ühe korraga. Tegin järgmise plaani:

2016 – 5 000€ (olemas)
2017 – 8 000€
2018 – 10 000€
edaspidi lisan 1 000€ aastas

Sellisel moel esimestel aastatel läheb suurem osa säästudest meelerahufondi ja investeerida tuleb väiksemate summadega. Seega ka alguse kooliraha on väiksem. Aastatega igakuine investeerimisfondi lisatav raha suureneb ja lumepalliefekt tundub vägevam.

Kus meelerahufondi hoida?
Ma tegin enda jaoks reegli: 4 000€ peab olema alati koheselt kättesaadav. Ülejäänud summa peaks olema võimalik kätte saada 1 kuu jooksul. Kuna meelerahufondi eesmärgiks ei ole tootluse tekitamine, siis mul on osa fondist lihtsalt (eraldi) arvel ja osa tähtajalisel hoiusel. Tegelikult võiks see raha olla mõne teise panga arvel. Siis pole ta igapäevaselt pidevalt nähtav – ei teki soov see raha ära kulutada. Lisaks vähendame pangariski. Riik küll tagab raha panga pankroti puhul, kuid kui peaks olema lihtsalt panga tehniline probleem, mille puhul pangaautomaadid ja -kaardid ei tööta, siis on alati hea omada võimalus võtta raha teisest pangast. Ideaalis võiks teine pank olla üldse välismaine – Lääne-Euroopa või veel kaugem. Mitte, et ma ennustaksin Eesti riigi kokkukukkumist või tormilisi aegu, aga meelerahufondi puhul on minu motoks: “Parem karta kui kahetseda.”
Kui fond on juba suurem, siis tasuks kaaluda ka euro riski. Keegi ei garanteeri, et euro igavesti püsib ja kokku ei kuku. Seetõttu kaaluksin osa varast näiteks kullas hoidmist. Nagu enne juba mainisin, siis eesmärgiks pole raha teenida vaid väärtust säilitada. Kusagilt lugesin, et täpselt sama koguse kulla eest sai osta ülikonna nii täna kui ka 100 aastat tagasi. Tänapäeva raha, mis pole tagatud kullaga on aga vaid ligi 50 aastat vana ja selle aja jooksul tänu inflatsioonile kaotanud suure osa oma ostujõust.

Suure tõenäosusega on minu nägemus meelerahufondist erinev enamusest. Aga selliselt hoiabki ta mu meelt rahulikuna. Investeerimisel saan teha oma otsused kindlamalt, sest mis ka ei juhtuks, ma tean, et saan kenasti hakkama ka ilma selle rahata. Ka tööl on lihtsam võtta vastu otsuseid. Olen näinud inimesi, kellele praegune töö üldse ei meeldi, aga laenud, liisingud ja rahaline olukord ei võimalda päeva pealt lahkumisavaldust lauale panna, seega punnivad nad stressis edasi. Minul aga mitte sobivuse puhul ootab ees aastane puhkus soojal maal 🙂

Advertisements

4 kommentaari “Meelerahufond

  1. Jõudu! Kui tohib, siis mõned mõtted… Kas nii suur meelerahufond ei tekita kiusatust, et see raha võiks tühjalt “valvamise” ajal midagi teenida? Mul endal meelerahufond 3000 eurot ning olen kindel, et kui aktsiabörsidele peaks karu peale tulema ja head ostukohad tekkima, siis tekib kiusatus see raha ka teenima panna. Teiseks, kas kulla ostmine meelerahufondi pole liiga suur risk? Oletame, et sul on pool meelerahuvahenditest kullas ja tahadki minna aastaks kuskile Californiasse ennast tuulutama, kuid kulla turuhind on tol hetkel kõigi aegade madalaimal tasemel. Mis siis teed? Realiseerid kulla kahjumiga?

    Meeldib

    1. Ma arvan, et siin tuleb mängu finantsdistsipliin ja meelerahufondi ning investeerimisfondi tasakaal. Mina kohe kindlasti ei hakka meelerahufondist raha napsama, et seda investeeringutesse suunata, olgu kui tahes hea ostukoht. Ja ega tol hetkel me ei tea kunagi, kas see tegelikult ka on hea ostukoht või mitte. Meelerahufondi olemasolu on esimeseks eelduseks üldse, et investeerimisest mõelda ja kui ma oleks ilma turvavõrguta investeerimisturul, siis mu unekvaliteet kannataks tugevasti. Et aga kiusatust veelgi vähendada, siis võiks meelerahufondi ja investeerimisfondi vaheline suhe paigas olla. Kui investeerimisfond on piisavalt suur, siis see väike lisa ei ole enam riski väärt. See aasta suunan investeerimisse ligi 2x rohkem raha kui meelerahufondi. Järgmine aasta 3x, aasta hiljem 6x. Kui ma saavutan oma kirjeldatud 20-25 000€, siis selleks ajaks võiks investeerimisfond olla ligi 10x suurem. Sel hetkel ei näe enam põhjust mõni lisa euro investeeringutesse lisada.
      Kulla puhul on kaks punkti, mis jäid vist mainimata. Kulda hakkan kaaluma alles siis, kui meelerahufond on juba piisavalt suur (näiteks 15 000+). Ka siis räägime pigem 5 – 10%’st meelerahufondi mahust. Eesmärk on seda mitte kunagi müüa, ükskõik, mida teeb hind. Mõte on selles, et kui euro ja dollar peaksid üks päev korraga kokku kukkuma, siis oleks kasvõi see natuke, millega segased ajad üle elada.

      Meeldib

      1. Väga mõistlikud mõtted. Tänud selgitamast. Kulla jutu jätkuks: ma usun, et kui dollar ja euro peaksid korraga kokku kukkuma, siis pole meil mitte segased ajad, vaid mingi extinction level event tüüpi sündmus, kus ka kullast enam abi pole 🙂

        Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s