2022 aasta kokkuvõte

2022. aastal kogesin oma investeerimiskarjääri esimest langusaastat. Kuigi numbrite järgi oli teine poolaasta kasvutrendis, siis tunne oli küll selline, et iga kuu nägin vaid punaseid numbreid. Aasta alguses jätkus eelmisel aastal alanud inflatsioon ja hinnatõus. Veebruaris alanud sõda Ukrainas vähendas inimeste kindlustunnet veelgi ja tõi Euroopasse energiakriisi. Pandeemia seisakud, isolatsioon ja sõja mõjud tähendasid suuri muutusi ka investeerimismaastikul. Need ettevõtted, mis olid peale koroonapiiranguid niigi viimsel piiril, ei pidanud kasvavatele (energia)hindadele vastu ja läksid pankrotti. Investorid muutusid arglikumaks ja ei andnud enam nii lahkelt oma raha välja. See on aga probleem rahanäljas startupidele ja kasvuettevõtetele, kes pidid antud olukorras oma tulevikuprognoose korrigeerima ja uued sihid ei toetanud enam hetkehinda. Tulemuseks oli kohati üle 90% väärtuse kadu. Omakorda selline langus hirmutas ka suuremaid tegijaid ja esimest korda oma elus nägin olukorda, kus suured tech ettevõtted koondasid raske tööga värvatud personali. Samas maalin hetkel pilti liiga mustades toonides. Üle 20% inflatsioon pani inimesi rohkem oma sääste kulutama, sest raha ju põleb. Aastatega on inimestel väga korralikud varud tekkinud. Koroona piirangute kadumine võimaldas inimestel taas rohkem reisida. Kõik uued ja vanad autod osteti ära, mis tähendas seda, et kasutatud auto võis maksta uuest rohkem. Uut autot tuli oodata aga kuid ja mõne erilisema mudeli puhul üle aasta. Ka kinnisvara hinnad aasta esimeses pooles kasvasid mühinal, mis küll aasta teises pooles seisma jäi ja kohati isegi langema hakkas.

Mina enda portfellis suurt kriisi aasta esimeses pooles ei märganud. Portfell oli küll miinuses, aga seda on ka varem juhtunud. Suve lõpus oli napilt puudu nulli jõudmisest ja mõtlesin, et kas selline ongi kriis. See on aga tingitud sellest, et mu portfellist aktsiad moodustavad vaid 20 – 25% ja sellestki enamuse pigem stabiilsemad ettevõtted. Seepärast langus oli kogu portfelli arvestades pigem väike. Sügisel aga hakkasid ebakindluse märke näitama ka minu laenuinvesteeringud ja siis tekkis ka suurem hirm. Laenude puhul ei ole väikseid langusprotsente, vaid kui tekivad probleemid, siis tuleb kogu investeering maha kanda. Üks hetk tegin ka arvutusi, kus pean kogu oma viimase 6 aasta kasumi maha kandma, aga õnneks hetkel veel nii hulluks seis pole läinud. Samas ka järgmine, 2023. aasta, tuleb pikk ja keeruline.

Aga aitab jutust. Vähem sõnu ja rohkem numbreid. Taas, et mõista paremini, kust ma tulen, siis soovitan esmalt eelmise aasta kokkuvõtte läbi lugeda, mille leiab SIIT.

2022. aastaks seadsin endale neli eesmärki:

  • FIT fond 14 000€
  • Säästumäär vähemalt 50%
  • Investeerimisfond 225 000€
  • Loen vähemalt 4 finants-teemalist raamatut ja lisan siia blogisse nende arvustused.

Meelerahufond ehk FIT

Heal lapsel mitu nime – vihmavarjufond, ülemuse-pikalt-saatmise-fond, kõik nad kirjeldavad minu FIT fondi. Ehk siis eesmärgiks on omada piisavalt suurt puhvrit, mis laseb mul rahulikult öösel magada ja võimaldab elu vabamalt võtta, sest vajadusel saan mõned kuud fondist elatud sealjuures juhtugu maailmas mis iganes.

Aasta alustasin 14 091 euroga. Kuna eesmärgiks oli saavutada aasta lõpuks 14 000 eurone tase, siis see oli juba automaatselt saavutatud. Fond aga sisaldas krüptot, mis mingil veidral põhjusel otsustas langema hakata. Otsustasin oma krüptoinvesteeringute jäänused oma investeerimisportfellile “müüa” ja puudujäägi juurde panna. Nii lõpetasin aasta 14 016 eurose tasemega.

Hetkel koosneb fond kahest investeeringust:

  • Pangakontol seisev raha, mille eest makstakse 1% intressi – 7 812 eurot
  • Kullafond (4GLD) – 6 204 eurot

Tunneksin end hästi, kui fond kataks umbes mu ühe aasta elamise kulud. Tavaliselt olen suurendanud oma FIT fondi mahtu 1 000 euro võrra aastas, et katta inflatsiooni. Praegu aga tunnen, et seda jääb väheks ja fondi mahu suhe minu kuludesse on pigem langenud. Seepärast otsustasin järgmiseks aastaks suurendada FIT fondi 2 000 euro võrra ehk uueks eesmärgiks on 16 000 eurot.

Säästumäär

Sel aastal jätkasin vana taktikat, kus kandsin eelnevalt planeeritud summa kohe palgapäeval oma investeerimiskontole. Planeeritud summa oli pisut üle 50% palgast, seega 50% klubisse kuulumine peaks olema automaatne. Aga lisaks oma jooksvate kulude, jälgin ka suuremaid kulusid. Need on kulud, mida katan oma kogumiskontolt ja mis on reeglina suuremad summad – reisimine, tehnika, mööbel jms. Kui need kulud ka sisse arvestada, siis ületasin 50% säästumäära vaid mõne komakohaga.

Säästumäär 2022. aastal

Üleval olev graafik näitab mu jooksvaid kulusid. Aasta algas töökoha vahetusega. Traditsiooniliselt ma esimene aasta ei puhka ja edaspidi puhkan eelmise aasta arvelt. Seega töökoha vahetuse puhul makstakse mulle puhkepäevad rahas välja. Nii sai jaanuari palk keskmisest kõrgem ja hea algus aastale. Suve alguses olid mõned väiksemad puhkuse reisid, mis suurendasid ajutiselt kulusid. Ka aasta teises pooles hakkasid kulud suurenema, kuid sügisest hakkasin pakkuma teenust oma uuele töökohale, mistõttu suurenesid ka sissetulekud. Detsembris vahetasin taas töökohta. Taas maksti välja puhkamata jäänud päevad ja aasta lõpetasin rekordilise 82% säästumääraga. Keskmiseks säästumääraks jäi 70%.
See on aga enne suur-kulusid. Kahel korral tekitas olukord maailmas ebakindlust ja otsustasin 2 x 1 000 eurot sularahas “igaks juhuks” välja võtta. Kuna sularaha üle arvepidamine on keeruline, siis arvestan seda kohe kuluna. Lisaks ostsin sügisel uue auto. Kaalusin pikalt, kuidas seda kajastada, sest ühelt poolt pole tegu ühe kuu või aasta kuluga, vaid kogusin sissemakseks raha aastaid või õigemini eelmiste aastate tulemused olid selle võrra paremad. Olen kogu oma investeerimiskarjääri sõitnud sama autoga, seega sellist kulu pole mul varem olnud. Päris arvestamata seda ka ei saa jätta, sest siis ilustan oma tulemusi. Seega otsustasin selle aasta tulemuse kehvemaks teha ja kogu kulu sellesse aastasse arvestada. Niikuinii selline kriisiaasta 🙂 Sissemakseks läks täpselt 10 361 eurot ja 25 senti. Kui nüüd kõik need kulud ka sisse arvestada, siis lõplikuks säästumääraks jäi 50.44%. Uuel aastal jätan eesmärgi samaks ja püüan hoida säästumäära üle 50%. Ühelt poolt on mul nüüd liising, mis suurendab jooksvaid kulusid 30 – 40%. Teiselt poolt pakun lisaks oma põhitööle teenust vanale tööandjale ja sealt teenin mõningast lisa. Kui midagi ootamatut ei tule, siis peaks täiesti saavutatav eesmärk olema.

Aastatulude kasvu %kulude kasvu %säästumäär
201758%
20189%19%54%
201944%19%62%
202021%5%67%
2021-11%-10%67%
202228%94%50%

Tulude poolelt oli 2022. aasta väga hea. Kasvas nii põhipalk, kui ka eelnevalt mainitud töökoha vahetusest saadav lisatulu. Aasta teises pooles hakkasin pakkuma lisateenust, mis suurendas mu igakuist sissetulekut umbes veerandi võrra. Aasta peale kokku suurenesid mu tulud võrreldes eelmise aastaga 28%. Järgmine aasta ma nii suuri sissetulekuid ei oota ja pigem ootab tulusid langus. Kulude poolelt kasvatas eelnimetatud autoost kulusid võrreldes eelmise aastaga 98%. Kui auto välja jätta, siis kasvasid kulud 31% ehk enam-vähem samas suurusjärgus tuludega. Kogumisse sai taaskord rekordkogus raha suunatud ehk ligi 10 000 eurot, mis on ligi tuhat eurot enam kui eelmine aasta.

Portfell

Aasta lõppedes läks portfelli väärtuseks kirja number 200 477. Sellest 150k olen ise enda raha sisse pannud ja pisut alla 50k on portfell passiivselt kasvanud. Kuna tegemist oli langusaastaga, siis võrreldes eelmise aastaga on numbrid kehvemaks läinud. Kui eelmine aasta minu enda raha osakaal oli 68%, siis sel aastal tõusis see 75%. Ideaalis võiks see iga aasta langeda, mis tähendab, et portfell kasvab ise kiiremini, kui ma sinna raha suunan. Ka kogu mu investeerimiskarjääri kasum langes taas alla 50k.

01.01.2022 seisuga oli portfelli väärtus 169 947 eurot.
+ aktiivselt lisatud 34 439 eurot
– passiivne kasv (kahjum) 3 909 eurot
31.12.2022 seisuga on portfelli väärtus 200 477 eurot.

Sel aastal oli mul plaanis lisada iga kuu portfelli täiendavad 2 500 eurot. See eesmärk sai ka täidetud. Lisaks on mul endaga kokkulepe, et erakorralised tulud jagan kaheks – pool läheb investeerimisportfelli ja pool kogumisse. Nii lisasin aasta peale kokku portfelli 34 439 eurot, mis teeb keskmiselt 2 870 eurot kuus.
Passiivselt oli plaanis teenida 25 000 eurot tulu. Reaalsus oli aga pea 4 000 eurone miinus.

Aasta eesmärk kasvatada portfell 225 000 euroni ei saanud täidetud. Lisaks muutsin oma pikaajalist plaani. Minu plaan oli 40. eluaastani jätkata tänasel viisil ja alates 40. eluaastast portfelli enam raha juurde mitte panna, kuid ka mitte midagi sealt välja võtta järgneva kümne aasta jooksul. Alates 50. eluaastast hakata portfellist elama, kusjuures summaks võtta 2018. aastal 1 500 eurot, mida on iga aasta 3.5% inflatsiooniga korrigeeritud. Tänase 19.4% aastase inflatsiooni juures võib see 3.5% tunduda liialt optimistlik, aga ei oska seda veel mingile paremale tasemele muuta. Küll aga muutsin oma 1 500 euro eesmärki. Kui ma selle numbri välja mõtlesin, siis elasin üksiku poissmehe elu, kellel puudusid kallid hobid ja ei arvestanud ka suuremate kuludega, mida kord 5-10 aasta jooksul tuleb ikka välja käia. Sellised kulud on näiteks auto, kodu värskendamine jms. Seetõttu täna tundub mulle realistlikum number 3 000 eurot, mida siis jätkuvalt iga aasta 3.5% korrigeerida. Kui ma jätkan sama plaani, siis 50. elueaks on mu portfelli väärtuseks ligi 1.1 miljonit, mis hakkab tasapisi taas langema ja 70. eluaastal olen taas nullis. Siinkohal on mul arvestamata pension ja see, et esimestel aastatel saan maksuvabalt oma portfelli lisatud raha välja võtta.

Järgmisel, 2023. aastal, plaanin langetada oma igakuise panuse 2 000 euro peale. Olen lugenud, kuidas mitmed finantsvabaduse poole pürgijad võtavad teatud taseme saabudes endal töökoormust vähemaks. Minul seda soovi (veel) ei ole, aga tunnen, et võin enda elus teistesse valdkondadesse rohkem panustada ilma, et mu finantsvabaduse eesmärk ohtu satuks. Ja aeg on ainuke vara, mida pole võimalik koguda või tagasi osta – kui see on läbi, siis oled sellest ilma. Finantsvabaduse saavutamine nii, et ülejäänud elu jääb elamata ei ole ka hea eesmärk. Seepärast toon oma investeeringud pisut alla 12 x 2 000 euro peale ehk 24 000 eurot aastas. Passiivset tulu on äärmiselt raske ette planeerida. Kui kriis jätkub, siis tuleb järgmine miinusaasta, samas kui kriis peaks läbi saama, siis tuleb pigem kiire taastumine ja rekordtulemus. Mingi eesmärk tuleb aga seada ja minu pikaajalise 8% tootluse puhul peaks passiivseks sissetulekuks tulema pisut alla 18 000 euro. Seega 2023. aasta eesmärgiks on 242 000 eurot.

Pisut ka tootlusnumbritest. 2022. aastal jäi tootlusnumbriks -2.09%. Üle kogu investeerimisajahorisondi on XIRR 10.42%.

aastatootlus
20170.92%
201814.46%
20199.51%
202016.23%
202125.77%
2022-2.09%
Aasta tootlused läbi aja.

Esimene negatiivne aasta, -2.09%. Samas vaatame seda numbrit kontekstis:

  • Balti börs langes 11.75%
  • SP500 (IVV) langes 19.45%
  • STOXX 600 (EXSA.DE) langes 12.81%
  • Kogu maailm (VWCE.DE) langes 13.47%

Selle põhjal võiks öelda, et täitsa hea tulemus, kuigi siin ma ei teinud tarku otsuseid, vaid lihtsalt mu portfelli struktuur on selline, kus aktsiate osakaal on pigem väike ja seega nende kõikumine mõjutab mind vähem. Samas kriisi süvenedes võin saada tugevamad paugud sisse.

Portfelli sisu ja struktuur

Netoportfelli mahuks on 200 477 eurot. Brutoportfell on 497 380 eurot. Nende kahe vahe on laenud, mida ma olen sisse võtnud kas FFF (friends, family, fools) käest või pangast. Seega laenusid on mul 296 903 euro eest.

Aktsiad ja fondid – 111 075€
Laenud ja võlakirjad – 196 840€
Kinnisvara – 135 000€
Vaba raha – 54 465€

Portfelli struktuur 31.12.2022
instrument01.01.202231.12.2022atkiivnepassiivne
Ühisrahastus
Mintos3830-137137
Funderbeam5 117443-3 3490
AktsiadDividendid
Balti börs40 93038 4674 7831 097
Varta3 435676055
BMW4 4234 470254214
Arcimoto (FUV)1 0262200
Shift Tech (SFT)2 0991548340
Olvi (OLVAS)2 3041 492035
Roper Tech (ROP)86580602
L&G Clean Water UCITS ETF USD Acc (GLUG)1 4931 30300
iShares Automation & Robotics UCITS ETF (RBOT)3 8372 64000
Vanguard FTSE All-World UCITS ETF USD Acc (VWCE)2 62414 44812 0340
Vanguard Internatl High Div Yield Index Fund ETF (VYMI)4 1343 8870160
Vanguard High Dividend Yield ETF (VYM)2 4642 522066
Vanguard Emerging Markets Stock Index Fund ETF (VWO)4 3493 6340132
Acquirers Fund (ZIG)2 7742 40200
Startupis otseosalus15 00015 00000
Tuleva III pensionisammas16 43215 942*6 0000
Laenud ja võlakirjad
Inbank2 0000-2 00020
Admiral Markets3 0003 0000240
PlusPlus 2026015 00015 0000
PlusPlus 20244 0000-4 000330
PlusPlus 20234 0000-4 000216
PlusPlus 20224 5000-4 500405
Creditstar 2025010 00010 000628
Creditstar 20245 0005 0000675
Creditstar 20236 0006 0000810
Creditstar 20229 0000-9 000414
4Finance2 0861 8670225
Mogo4 0004 0000440
Iute3 0003 0000330
Tuul04 0004 000200
Otselaenud125 000145 00020 00021 277
Bitcoin1 9822 5023 0000
Vaba raha11 60654 465131
Kinnisvara15 67918 58606 550
Võlg-145 123-180 262-27 000-11 856
Portfelli positsioonid 31.12.2022
* III pensionisammast hakkasin arvestama 20% allahindlusega, sest kui tahan sealt raha enneaegselt välja võtta, siis pean selle summa ära maksma.

Lugemine

Kolm aastat jutti ei saa ju sama eesmärki üle lasta!

Rahats, 02.01.2022

Saab küll! Eesmärgiks oli lugeda vähemalt 4 raamatut ja postitada nende kokkuvõtted siia blogisse. Raamatute kokkuvõtete puudumine annab märku, et olen taas selle eesmärgiga totaalselt põrunud. Lugesin küll ühe raamatu läbi, kuid see ei ole seotud investeerimisega ja seepärast ei lähe see siin arvesse. Samuti alustasin Morgan Houseli “Raha psühholoogia: ajatud õppetunnid jõukusest, ahnusest ja õnnest” lugemisega, kuid olen veel sellega poole peal. Ma ei pruugi olla tark, aga ma olen sihikindel, seega jätan täpselt sama eesmärgi ka järgmiseks aastaks. Kui tahan enda häbist lahti saada, siis pean end kokku võtma.

Kokkuvõte

2022. aasta eesmärgid:

  • FIT fond 14 000€ – TEHTUD
  • Säästumäär vähemalt 50% – TEHTUD
  • Investeerimisfond 225 000€ – TÄITMATA
  • Loen vähemalt 4 finants-teemalist raamatut ja lisan siia blogisse nende arvustused. – TÄITMATA

2023. aasta eesmärgid:

  • FIT fond 16 000€
  • Säästumäär vähemalt 50%
  • Investeerimisfond 242 000€
  • Loen vähemalt 4 finants-teemalist raamatut ja lisan siia blogisse nende arvustused.

Edukat aastat kõigile!

2 kommentaari “2022 aasta kokkuvõte

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s