2023 aasta kokkuvõte

Kirjutasin just pealkirja ära ja jäin pikalt mõttesse, et milline see 2023. aasta oli siis. Vaatasin enda selle aasta postitused ja ka suuremad majandusuudised üle ja tegemist oli nii mõneski mõttes vastandliku aastaga. Mis oli hästi? Aasta pakkus mitmeid väga häid investeerimisvõimalusi. Kevadel tegi OpenAI / ChatGPT oma teenuse avalikkusele kättesaadavaks ja sellega algas AI buum. Enamus ettevõtteid üritasid mainida, et kasutavad kusagil oma töös AI-d, kuna see tõstis koheselt nende väärtust. Meenutus 2000ndate dot-com buumist. Selle laine harjal purjetasid eriti edukalt USA tehnoloogia ettevõtted – NASDAQ tõusis aastaga üle 50%. Eriti hea tulemuse said NVIDIA investorid, kes teenisid aastaga üle 200% tootlust. Aasta lõpp oli edukas ka krüptoinvestoritele. Ka laiapõhjalistesse indeksitesse investeerijad ei saa kurta, sest vahet pole, kas investeerisid kogu maailma, USA-sse või Euroopasse, igal juhul oli tootlus üle 10%. Mis oli siis halvasti? Inflatsioon küll aeglustus, kuid üldine hinnatõus ületab palgatõusu ja paljud inimesed muutuvad vaesemaks. Kohe seda pole märgata, sest inimesed endiselt reisivad palju ja on nõus oma elukvaliteedi eest maksma, kuid kahtlustan, et paljud peavad selleks oma säästude kallale minema. Sellised suured trendid ei muutu üleöö. Peale rahatrükki koroona ajal kulus ka 1-2 aastat, kuni hakkasime inflatsiooni tundma. Inflatsiooni vastu võitlemiseks on keskpangad tõstnud oma intressimäärasid 4% võrra. Euroopas mõjutab see otseselt ka EURIBORi kasvu, mis tegi paljudele eestlastele nende kodulaenu tagasimaksed ligi kaks korda kallimaks. See omakorda vähendas kinnisvara atraktiivsust investeerimisobjektina ja ostupool turul vähenes märgatavalt. Kuna looduses peab nõudluse ja pakkumise tasakaal säilima, siis ostupoole vähenemine tõi kaasa ka hinnalanguse kinnisvaraturul. Langus ei ole ülemäära suur, aga müüjatel on täna palju raskem oma kinnisvarast lahti saada, kui seda oli aasta tagasi. Keskpankade intressimäärade tõus tähendab ka seda, et raha hind kasvas. Investorid rõõmustasid suuremate intressimäärade üle hoiustel, võlakirjadel ja ärilaenudel, kuid ettevõtetele tähendab see raskemaid aegu. Kui suurenenud intressikulu ei saa oma klientidele üle kanda, siis ettevõtete enda tootlus langeb. 2023. aastal nägime mitmeid pankrotte ja saneerimisavaldusi. Investorite kindlustunne on langenud ja väiksematel ettevõtetel on palju keerulisem uut raha kaasata. Seega nagu näha, siis lisaks mitmele heale investeerimisvõimalusele oli ka mitmeid võimalusi oma raha kaotada. Mu enda postitused ja mõtted olid enamasti “arvasin, et oli halb kuu, aga tulemustel polnud viga” stiilis. Seega sobib siia kuulus tsitaat:

 kui see on kriis ja krahh, et siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada

Andrus Ansip, 2008

Aga liigume siis tulemuste juurde. Nagu ikka, eelmise aasta kokkuvõtte leiab siit. 2023. aastal oli mul endale seatud neli eesmärki:

• FIT fond 16 000€
• Säästumäär vähemalt 50%
• Investeerimisfond 242 000€
• Loen vähemalt 4 finants-teemalist raamatut ja lisan siia blogisse nende arvustused.

Meelerahufond ehk FIT

Meelerahufond, vihmavarjufond, ülemuse-pikalt-saatmise-fond – samal mõttel on mitu nime, aga mina kutsun seda raha F*** It fondiks ehk FIT fondiks. Mõte on pakkuda mulle kindlustunnet, et kui majanduses või tööl midagi juhtub või põlen lihtsalt läbi, siis kõik on endiselt hästi ja ei pea kohe paaniliselt uut töökohta otsima, vaid saan rahulikult puhata ja seejuures ei pea oma elustiili ja kulude osas muutusi tegema.

Aasta alguses oli mul FIT fondis 14 016 eurot ja eesmärk oli kasvatada see 16 000 euroni. Aasta jooksul lisasin sinna 2 000 eurot juurde ja tänaseks on FIT fondi väärtus 16 659 eurot:

• Pangakontol seisev raha, mille eest makstakse 1% intressi – 9 891 eurot
• Kullafond (4GLD) – 6 768 eurot

Fondi struktuuris ühtegi muudatust ei teinud. Uus raha jäi lihtsalt kontole seisma ja oma kullafondiga ühtegi tehingut ei teinud. Samas kulla väärtus aastaga kasvas ja kullafondi positsiooni väärtus kasvas ligi 500 euro võrra.

Täna on mu igakuised kulud ligi 2 500 eurot, seega fond võimaldaks mul murevabalt elada umbes 6 kuud. Ideaalis sooviks seda aega suurendada ühe aastani, seega järgmiseks aastaks võtan eesmärgiks taas suurendada fondi 2 000 euro võrra vähemalt 18 000 euroni.

Säästumäär

Säästumääraga on mul eesmärk kuuluda 50% klubisse, kus ma olen iga aasta ka olnud alates oma rahaasjade jälgimise algusest. Etteruttavalt võin öelda, et ka see aasta sai see eesmärk edukalt täidetud ning lõplikuks säästumääraks jäi 55%.

Aasta algas tugevalt, kus esimestel kuudel olid kulud madalad. Aasta parimaks kuuks sai märts, kus sain töölt boonust ja kuu sissetulek oli tavapärasest pea topelt suurem. Sel kuul saavutasin 68% säästumäära. Suvel langes säästumäär ajutiselt alla 50%, kuna auto tahtis hooldust ja elu elamist. Absoluutselt ei kahetse ühtegi tehtud kulutust, kuna kui tekib võimalus, siis tuleb seda kasutada. See on palju etem kui hiljem tunda kahju, et olid vahendid ja võimalused, aga otsustasin uute kogemuste ja mälestuste asemel mingit Exceli numbrit taga ajada. Nüüd aga sain paljudes toredates Eesti ja välismaa paikades käidud ja mälestusi kogutud. Sügisel asusin taas töölainele, mille üks kõrvaltulem oli ka mõnevõrra kasvanud säästumäär. Niisiis aasta parim säästumäär oli 68%, halvim 44% ja jooksev keskmine oli stabiilselt 55 ja 60% vahel:

Tulude poolt ma ühtegi palgatõusu see aasta ei saanud, kuid see oli esimene täispikk aasta, kus lisaks oma põhitööle pakkusin ka konsultatsiooni oma vanale tööandjale. Lisaks sain märtsis boonust, mis minu puhul on pigem erand. Nende kahe mõjul kasvasid mu aastased tulud 12% võrdluses eelmise aastaga.

Kulude pool jäi enam-vähem samaks ja kasvas vaid 1%. Ainsaks suur-kuluks see aasta jäi autole lisagarantii ostmine, mille eest maksin 808 eurot. Suur-kulud on siis sellised kulud, mida katan oma säästukontost ja mis otseselt mul säästuprotsendi arvutusse ei lähe. Niisiis ilma suurkuludeta oli keskmine säästumäär 56% ja koos suurkuluga 55%.

AASTA	TULUDE KASVU %	KULUDE KASVU %	SÄÄSTUMÄÄR
2017			58%
2018	9%	19%	54%
2019	44%	19%	62%
2020	21%	5%	67%
2021	-11%	-10%	67%
2022	28%	94%	50%
2023	12%	1%	55%

Järgmist aastat on hetkel keeruline prognoosida. Säästumäära eesmärgiks jätan endiselt 50%, kuna selle tõstmisel hakkab investeerimine elukvaliteeti liialt mõjutama. Sissetulekud võivad kehvema stsenaariumi puhul isegi märgatavalt langeda ja tulud pigem jäävad samasse suurusjärku.

Portfell

Aasta lõpuks oli portfelli väärtuseks 269 638 eurot. Sellest ligi 184k olen sisse pannud oma raha ja portfell ise on genereerinud üle 85k euro. Seda siis 7 ja poole aastaga. Aastaga on seis paranenud. Kui eelmine aasta moodustas portfellist oma sisse pandud raha 75%, siis tänavu on see number langenud 68% peale ja edaspidi eduka investeerimise tulemusena peaks see number aina vähenema kuna portfell on jõudnud sinna, kus investeeringud toovad sisse rohkem, kui ma ise suudan oma raha lisada.

01.01.2023 seisuga oli portfelli väärtus 200 477 eurot.
+ aktiivselt lisatud 33 002 eurot
+ passiivne kasv 36 159 eurot
31.12.2023 seisuga on portfelli väärtus 269 638 eurot.

Oma palgaraha panustamisega oli plaanis lisada iga kuu vähemalt 2 000 eurot. Reaalsus kujunes selliseks, et iga kuu alguses võetakse mu kontolt maha kodulaenu makse, mida ma arvestan investeerimisportfelli sissemakseks. Lisaks on mul 500 eurone püsimakse minu III pensionisambasse, mida arvestan samuti sissemakseks. Nendele kahele lisaks kõik raha, mis ma oma konsultatsioonidega teenin, läheb samuti investeerimisportfelli sissemakseks. Konsultatsioonide maht on kuust-kuusse erinev, kuid enamasti jääb 1 000 euro kanti. Kodulaenu makse on hetkel 720 eurot, pensionisambasse investeering 500 eurot. Nii et kokku tulebki enam-vähem 2 000 või natuke peale. Ma see aasta ei jälginud pingsalt, et iga kuu kindlasti 2 000 täis tuleks nagu ma olen eelmistel aastatel teinud. Lisaks siia aastasse mahtus eelnimetatud ühekordne boonus ja osa vana auto müügist saadud rahast suunasin samuti investeeringutesse. Seega lõplikuks numbriks tuli 33 002 eurot, mis jääb aasta varasemale tulemusele pooleteist tuhandega alla.

Kuna järgmise aasta sissetulekute osas on hetkel ebakindlus suur, siis langetan järgmise aasta enda poolt lisatava raha eesmärgi natuke allapoole 1 750 euroni kuus ehk aasta peale peaksin ise lisama 21 000 eurot. Sama number on mul pandud hetkel pikemas prognoosis järgmiseks kümneks aastaks.

Passiivse kasvu eesmärgiks oli pandud tagasihoidlik 8%, sest aasta alguses ma polnud üldse kindel, milliseks aasta kujuneb. 8% minu portfelli mahu juures tähendab 18 000 eurot. Aasta tuli hea ja eesmärk sai kuhjaga ületatud. Passiivseks kasvuks tuli 36 159 eurot ehk 16.56%. Aasta algas väga hästi ja esimene kvartal näitas 31.49% annualiseeritud tootlust. Ka teine kvartal oli hea 19.82% aastase tootlusega. Kolmas kvartal tuli kõige kehvem ja tootluseks tuli vaid 3.44% aasta baasil. Viimane kvartal tuli taas parem ja tootluseks jäi 13.01%.

Aastane tootlus 16.56% eraldiseisvana tundub hea tulemusena, aga objektiivse hinnangu saamiseks tuleks seda võrrelda ülejäänud börsiga:

• Balti börs +4%
• USA SP500 (IVV) +24%
• Euroopa STOXX 600 (EXSA.DE) +12%
• Kogu maailm (VWCE.DE) +17%

Selle põhjal ütleks, et saavutasin keskpärase tulemuse, kuid seda oluliselt suurema riskiga, kui lihtsalt passiivsesse indeksisse investeerides. Taaskord peab tõdema, et passiivne indeksisse investeerimine oleks mulle kasulikum olnud.

Minu pikem tulemuste ajalugu on järgmine:

AASTA	TOOTLUS
2017	0.92%
2018	14.46%
2019	9.51%
2020	16.23%
2021	25.77%
2022	-2.09%
2023	16.56%

Annualiseeritud tootlused läbi aastate

Minu pikaajaline plaan näeb ette seda, et kuni enda 45. eluaastani ehk kuni 2034 jätkan investeerimist samamoodi nagu teen seda täna. Sissemakseteks sel perioodil olen hetkel määranud 21 000 eeldusega, et palgakasvu ja inflatsiooni mõjul jääb see summa tunnetuslikult pidevalt väiksemaks. Tootluseks arvestan 8%, mis ei tohiks olla ületamatu, sest täna, peale 7 aastat investeerimist on mu keskmine 12.15%. Selleks hetkeks peaks mu portfell jõudma tähiseni üks miljon! Järgmised viis aastat ei ole mul plaanis portfelli kulutama hakata, kuid ei pane sinna ka ise midagi juurde. Lasen tal viis aastat ise edasi toimetada. 5. aasta lõpuks peaks passiivne kasv moodustama 100 000 eurot aastas. Siis algab kulutamise faas, kus iga aasta plaanin portfellist välja võtta summa, mis on võrdne 2022. aastal 3 000 euroga ja mida on iga aasta 3.5% võrra kasvatatud. Ehk aastal 2040 peaks see moodustama 5 572 eurot kuus. Sellise projektsiooniga peaks portfell kasvama aastani 2052, kus ta moodustab 1.6 miljonit ja siis hakkab järjest kiiremini langema, kuna võtan portfellist välja raha aina kiiremini, aga passiivne tulu portfelli vähenedes langeb. Ei tea, kaua ma elan, aga vast 80selt aitab kah ja kui eelmisel aastal oli sellel real negatiivne summa, siis tänu heale 2023. aastale nihutas see ka kõiki järgmisi numbreid suuremaks ja täna on seal number 800 000. Muidugi järgmisest aastast kehtima hakkav uus tulumaksumäär langetab selle taas alla 500 000 piiri. Aga kuna sinna on veel nii pikk maa minna, siis konkreetsed numbrid ei olegi niivõrd olulised. Pigem mida siit õppida on see, et üks aasta hiljem investeerimisega alustades ei kaota sa sel aastal investeeritud ja teenitud sajad või tuhanded eurod, vaid viimasel aastal teenitud miljonid.

Järgmist aastat on taas keeruline prognoosida nagu ka eelmisel aastal. Hea aasta puhul on lihtne eesmärki ületada ja kehval aastal pole mõtet suuri eesmärke püstitada. Miinimumprogramm võiks olla minu pikaaegne arvestuslik 8%, mis tähendaks 21 000 eurot passiivset kasvu ja 2024. aasta lõpuks peaks portfell olema koos enda lisatud 21 000 euroga 312 000 eurot.

Portfelli sisu ja struktuur

Netoportfell (varad miinus laenud) on 269 638 eurot. Laene on mul 339 915 euro jagu, kus sees on nii panga kodulaen kui ka vanemate ja sõprade/tuttavate raha, mille nad andsid mulle investeerimiseks. Ehk siis rahahulk, mida ma igapäevaselt juhin on 609 553 eurot. Portfelli jaotus on järgmine:

Aktsiad ja fondid – 145 174€
Laenud ja võlakirjad – 228 024€
Kinnisvara – 135 000€
Vaba raha – 101 518€

INSTRUMENT	01.01.2023	31.12.2023	AKTIIVNE	PASSIIVNE
Ühisrahastus
Funderbeam	443	136	0	0
Aktsiad				Dividendid
Balti börs	38467	42374	4621	1356
Varta	676	623	0	0
BMW	4470	5744	413	385
iShares STOXX Europe 600 Automobiles & Parts UCITS ETF (DE) (EXV5)	0	4737	4507	187
FIVERR	0	2462	2575	0
PayPal	0	1666	1908	0
Arcimoto (FUV)	22	0	-10	0
Shift Tech (SFT)	154	0	-183	0
Olvi (OLVAS)	1492	1262	0	35
Roper Tech (ROP)	806	1972	984	4
L&G Clean Water UCITS ETF USD Acc (GLUG)	1303	2292	766	0
iShares Automation & Robotics UCITS ETF (RBOT)	2640	4753	1188	0
Vanguard FTSE All-World UCITS ETF USD Acc (VWCE)	14448	18180	1070	0
Vanguard Internatl High Div Yield Index Fund ETF (VYMI)	3887	4210	0	167
Vanguard High Dividend Yield ETF (VYM)	2522	2524	0	68
Vanguard Emerging Markets Stock Index Fund ETF (VWO)	3634	3718	0	113
Acquirers Fund (ZIG)	2402	3151	0	26
Startupis otseosalus	15000	15000	0	0
Tuleva III pensionisammas	15942	24092	6000	0
Laenud ja võlakirjad
Admiral Markets	3000	3000	0	240
PlusPlus 2026	15000	15000	0	825
Creditstar 2023	6000	0	-6000	405
Creditstar 2024	5000	5000	0	675
Creditstar 2025	10000	10000	0	1250
4Finance	1867	2024	0	225
mogo / Eleving	4000	4000	0	367
IuteCredit	3000	6000	2873	330
Tuul	4000	4000	0	400
LHV 10.5%	0	0	-391	0
DelfinGroup	0	10000	10091	216
Inbank	0	2000	2006	0
Sun Finance	0	3000	3003	0
Storent	0	4000	4003	220
Otselaenud	155000	160000	4450	25533
Bitcoin	2502	6128	0	0
Vaba raha	54476	101505	–	482
Kinnisvara	18586	20540	0	7200
Võlg	-180262	-225455	-30000	-21016

Lugemine

Siin on jutt lühike. Traditsiooniliselt jäid kõik raamatud lugemata ja jätan sama eesmärgi järgmiseks aastaks. Aga ostsin raamatuid juurde oma riiulisse, seega pole soovi kaotanud!

Kokkuvõte

2023 aasta eesmärgid:

• FIT fond 16 000€ – TEHTUD
• Säästumäär vähemalt 50% – TEHTUD
• Investeerimisfond 242 000€ – TEHTUD
• Loen vähemalt 4 finants-teemalist raamatut ja lisan siia blogisse nende arvustused. – TÄITMATA

2024 aasta eesmärgid:

• FIT fond 18 000€
• Säästumäär vähemalt 50%
• Investeerimisfond 312 000€
• Loen vähemalt 4 finants-teemalist raamatut ja lisan siia blogisse nende arvustused.

Edukat finantsaastat kõigile!